Mismoodi tekib muld ja kuidas tehakse leiba?
Vana mõisapark ja mets on Uulu Lasteaia lastele alati olnud põnev õpikeskkond. Igal sügisel on tore seeni otsida, tammetõrusid, kastanimune ja värvilisi lehti korjata. Seekord pani Mesimummi rühm kokku sügisandide ja seente näituse ning Liblikad ja Lepatriinud katsetasid värvilist lehetrükki. Sipelgad valmistasid looduslikest materjalidest huvitavaid seadeid, Jaanimardikad aga koostasid looduslikke pilte, määrates häälikute arvu sõnas (oks, koor, leht, käbi, tõru). Põrnikatele pakkus elevust harvesteri uurimine – suur tänu lapsevanem Karelile, kes tutvustas lastele metsamasina tööd!
„Liigun oma südame heaks“ matkal Uulu muuli juurde harjutasime ühtlases tempos kõndimist, vastupidavust ja kaaslastega arvestamist. Lapsed leidsid, et looduses liikumine on sulaselge nauding ning iga päev oma südame ja kogu keha eest hoolitsemiseks tuleb piisavalt liikuda ja teha tervislikke toiduvalikuid.
Meie õppimist rikastama tulnud nukuteater Nipitiri etenduses „Võluleib“ näidati kurjuse ja headuse vahel laveerides põnevalt, kui tervislik on süüa rukkileiba ja miks on vaja viljapõlde hoida.
Tutvudes ametitega, kelle abiga jõuab leib lauale, uurisid Mesimummi rühma lapsed raamatut „Keda kiita leiva eest“, mille autori Manivald Kesamaa sünnist möödus hiljuti 105 aastat. Liblikad segasid leivatainast ja järgmisel päeval maitsesid leiba, jagades sõbralikult kodust toodud võileivakatteid. Lepatriinud võrdlesid viljateri, jahvatasid käsiveskis jahu ja degusteerisid kodust toodud erinevaid leibu. Sipelgad tutvusid mahuühikutega, kui mõõtsid kuivaineid leivataignasse ja seejärel jälgisid leiva küpsemist küpsetusmasinas. Põrnikad ja Jaanimardikad võtsid ette liinibussisõidu Pärnusse, harjutades viisakat ja ohutut liiklemist. Sihtkohaks oli pagariäri Leivakas, kus pagar tutvustas leivategu ja pitsa valmistamist. Iga laps sai enda tehtud leivakese koju kaasa võtta. Aitäh peredele, et aitasite lastel leivanädala ehtsamaks muuta!
Juba üle kahekümne aasta on meie lasteaed koduks akvaariumikaladele, nüüd aga kolisid meie juurde elama ka vihmaussid – tumepunaste liiginimeks on Eisenia andrei ja triibulistel Eisenia fetida. Mullakompostris on mitu tuhat elanikku ja lapsed mõtlevad nüüd neile põnevaid nimesid. Üheskoos hoolitseme, et jätkuks sööta ja niiskust – siis saab päriselt näha, mismoodi tekib muld.