…
KUIDAS SAAB LAPSEVANEM OMA LAST TOETADA KOHANEMISEL LASTEAIAGA…
1.LAPSEL ON KERGEM KOHANEDA, KUI KODUNE PÄEVAREŽIIM EI ERINE OLULISELT LASTEAIA OMAST. Eriti suurel määral mõjutab lapse päeva hommikuse ärkamise ja lõunase une aeg. Meie lasteaias lähevad sõimerühma lapsed lõunaunne kella 12. 30 paiku.
2. OLE HOMMIKUL ISE OPTIMISTLIK JA RÕÕMSAMEELNE! Laps tajub väga selgelt vanemate emotsioone ning tema päeva algus sõltub suuresti Sinu enda mõtetest ja tundmustest.Kui Sa ise oled hommikul last üle andes ärevuses ja haletsed teda…
… läheb ka laps kurvaks ning jääb tõenäoliselt Sinust lasteaeda maha pisaratega. Laps vajab vanematelt selles olukorras tuge ja kaitset, mitte haletsemist. Kui olete leidnud parima asutuse ja usaldate õpetajat, pole mingit põhjust last haletseda. Tal tuleb tore päev! Sisendage seda endale ja öelge selgelt välja lapsele. Laps ei taha, et vanem riietusruumi nutma jääks!… tagad endale mureliku päeva. Kui süda rahu ei anna, palu hommikul õpetaja telefoninumber, et saaksid talle helistada. Enamasti kuulevad vanemad siis, et nutt vaibus ruttu ja laps toimetab nüüd rõõmsalt. Laps ei taha, et vanem on murelik ja pinges!
3. KUI OLED LAST TOOMAS VÕI VIIMAS, PÜHENDU LAPSELE! Lapsel ei ole mingi tuge emast-isas, kes riietusruumis tegeleb oma nutitelefoni ekraaniga või peab pikki töökõnesid. See nähtus on kahjuks uuema aja trend ega ole sugugi haruldane. Laps aga vajab kohanemise ajal Sinu jagamatut tähelepanu. Kõik muu võib oodata. Laps peab nüüd tajuma, et ta on Sulle tähtis ja Sa aitad teda. See annab lapsele enesekindlust ning jõudu vanemast lahti lasta.
4. TEAVITA ÕPETAJAID OMA LAPSE ERIPÄRADEST JA HARJUMUSTEST! Olgu selleks siis traditsioonid unne jäämisel, toitumistavad, iseloomujooned või lemmikmängud. Kõik see aitab õpetajal Sinu lapsele paremini toeks olla ja tema usaldust võita. Kui laps tajub, et lapsehoidja või õpetaja tõesti püüab teda aidata ja hoolib temast, on usaldus võidetud. Siis kaovad üldjuhul ka hommikused pisarad! Eriti siis, kui tööl on lemmikõpetaja.
5. ÄRA KUNAGI LAHKU SALAJA, SIIS KUI LAPS SEDA EI MÄRKA! See suhtumine on pärit sügavast nõukogude ajast. Kahjuks mõjub see väga halvasti lapse isiksuse arengule ning usaldussuhtele lapsevanemaga. Laps õppib sellisest kogemusest seda, et ema-isa võivad mistahes ajahetkel teda lihtsalt maha jätta. See kogemus hävitab lapse kindlustunde ja toob kaasa sügava kurbuse. Salaja lahkuv vanem päästab küll ennast lapse nutu nägemisest…, aga kas see on põhieesmärk? Tark ja hooliv vanem valib koos õpetajaga selleks parima aja ning teatab lapsele, et ta läheb nüüd tööle, kooli, trenni, poodi vm ning tuleb õhtul lapsele järele. On parim, kui lapsevanem räägib tõtt ka selle kohta, kuhu ta tegelikult läheb. Kui tööle, siis tööle. Kui poodi, siis poodi! Kõige keerulisem on lapsel vanematest maha jääda juhul, kui ema-isa läheb ise koju tagasi. Näiteks peredes, kus ema on beebiga kodus ning paariaastane laps tuuakse lastehoidu või lasteaeda. Aga see on juba hoopis uus teema.
Seega, kui Sul on tõsine soov vähendada oma lapse esimest suurt maailmavalu, siis tee kaalutletud otsus, saa tuttavaks õpetajatega ja räägi talle oma lapsest, ole ise optimistlik ja rõõmsameelne, jäta nutitelefon kotti ning ära lahku salaja. Nii lihtne see ongi!
Koostanud: Merike Angerjärv, Uulu Lasteaia õppealajuhataja
