3 MÕTET SELLEST, MIDA VAJAB LAPS PEALE LASTEAIAPÄEVA
ESIMENE mõte. Laps vajab ema/isa täit tähelepanu ja pühendumist mõneks ajaks, enamasti mitte tundideks. Vahel piisab vaid 5–10 minutist, mis on n-ö puhas aeg lapsele, ega ole jagatud Sinu toimetuste, muremõtete või nutisedamete ning lapse vahel.
Seda eirates võib teie mõlema õhtust kujuneda jonni ja pingete rada. Lapse emotsionaalsed vajadused Sinu läheduse järele on pika lasteaiapäeva jooksul kogunenud üsna suureks tühjaks palliks, mis tuleks Sinu poolt kiiresti täita kallistuste, musimopsude, kiituste ja kuulamisega.
Lastevanemate koolitustel olen seda mõtet salgeli võrrelnud lapsevanema olukorraga, kes ootab pikki nädalaid oma kaasat koju. Püüa endale ette kujutada, et Sinu armsam saabub koju peale 2 nädalat tööd piiri taga. Selle asemel, et kohe Sind ja lapsi kaisutada ning kuulata, asub kaasa kõigepealt oma musta pesu välja otsima ja pesema (ikka otseses mõttes), nutitelefonis tuulama või kõiki oma viimase 2 nädala muresid Sulle selga laduma. Pole just parim olukord? Kindlasti ei taha Sa samasugust tunnet oma lapsele.
TEINE mõte. Peale väsitavat ehkki enamasti vahvat lasteaiapäeva vajab laps turvalist, oma pesakest puhkamiseks, mängimiseks, lemmiktegevuseks, oma lapsemõtete üle mõtisklemiseks.
Selle puudumisel on lapsel keeruline oma väsimusega toime tulla. Kui kohe peale lasteaias veedetud energiamahukat päeva viiakse laps tegevusrohkesse võõrasse paika, on tal esialgu põnev. Paraku tuleb see energia millegi muu arvelt ja olukord võib põhjustada lapsel jonnihooge just siis, kui on vaja hakata koju minema. Sel juhul ei tohiks unustada, et Teie ise olete selle olukorra autor! Lapsevanemal peaks siin palju suurem kannatusekarikas käepärast olema. Kas on?
Lastevanemate koolitustel olen ikka rõhutanud, et lapse päev peaks algama rõõmuga ja lõppema rahuga. Väikelastega peredel on targem vältida näiteks külaliste saabumist tööpäevale eelneval õhtul, sest õigel ajal magamaminek ei pruugi õnnestuda. Kes siis ikka tahab magama mimma, kui lõbus suhtlemine ja askeldamine käib? Mäletan, kui poja lapsepõlves tulid meile külla minu endised klassikaaslased. 3-aastane poeg vaatas neid ja ütles: „Mhm … meie hakkasime just magama sättima!“
KOLMAS mõte. Peale lasteaiapäeva vajab laps enne und emotsionaalset ja füüsilist sooja kontakti Sinuga, armas ema/isa. Laps vajab kinnitust sellele, et temaga on kõik hästi, teda armastatakse, imetletakse ja tema üle ollakse uhke.
Seda eirates jätad kasutamata aja, mil laps on Sinu mõtetele ja emotsioonidele väga avatud tunduvalt rohkem, kui näitkes mäguhoos või kevadiste putukate tegevust uurides. Laps vajab sageli kinnitust sellele, et temaga on kõik hästi ja teda armastatakse. Minul isiklikult on väga kahju sellest, et aastaid tagasi ei olnud paljudesl inimestel kombeks armastuse otsesõnu väljendamine oma lastele. Õnneks ei ole kunagi liiga hilja seda tagasi teha!
Lastevanemate koolitustel olen rõhutanud positiivsuse sisendamist lapsele enne und. Enne und kuuldud mõtted jõuavad sageli paremini lapse alateadvusse ning pole võimatu, et just seetõttu aitavad tal edaspidi säilitada tasakaalu ja hoida end „rajal“ . Seetõttu on nüüd hea vestelda just möödunud päeva toredamatest seikadest, parimatest sõpradest, headest üllatustest. Kindlasti on see parim aega ka meenutamaks, mille eest ning kellele võiksime tänase päeva lõpus tänulikud olla. Selle harjumuse kujundamine lapses on olulisem, kui esmapilgul võime arvata.
Koostanud: Merike Angerjärv, Uulu Lasteaia õppealajuhataja aastatel 2019 – 2024
