Uulu lasteaed Lapsevanemale

Lapsevanemale

 

KUIDAS  SAAB  LAPSEVANEM  OMA  LAST  TOETADA  KOHANEMISEL  LASTEAIAGA …

1.LAPSEL ON KERGEM KOHANEDA, KUI KODUNE PÄEVAREŽIIM EI ERINE OLULISELT LASTEAIA OMAST. Lapse päev on rõõmus, kui ta ärkab hommikuti samal ajal ja saab puhata lõunaune ajal. Meie lasteaia sõimerühmas algab laste lõunaune- ja puhkeaeg kella 12.30 paiku.

2. OLE HOMMIKUL  OPTIMISTLIK  JA  RÕÕMSAMEELNE!

Laps tajub vanemate emotsioone vägagi ning tema päeva algus sõltub suuresti Sinu mõtetest ja tundmustest. Kui hommikul last üle andes tunned ise pinget, ärevust või haletsust, siis laps kurvastab ning tõenäoliselt tema lasteaiapäev algab nukralt või isegi pisaratega. Kui olete leidnud sobiva lasteaia ja usaldate õpetajat, pole  põhjust olla murelik. Lapsel tuleb tore päev! Sisendage seda endale ja öelge selgelt välja lapsele, nii tunneb ta end turvaliselt ja ei pea võtma vastutust, et muretseda lapsevanema meeleolude pärast. Kui süda siiski rahu ei anna, on mõistlik õpetajaga kokku leppida, kuidas päeva jooksul ühendust pidada. Õhtuse tagasisidena saab lapsevanem enamasti teada, et lapse hommikuse härda meeleolu asemele tuli üsna pea asjalik huvi mängude ja tegevuste vastu ning rõõmsameelne päev kulges toredasti. 

3. KUI  OLED  LAST  TOOMAS  VÕI  VIIMAS,  SIIS PALUN PÜHENDU  LAPSELE!

Laps vajab koos vanemaga olles jagamatut tähelepanu, see aeg on küllaltki lühike. Lasteaia riietusruumis ei sobi vanemal nutitelefoniga tegeleda! Kui laps tajub, et ta on Sulle tähtis ja Sa aitad teda, on ta enesekindel ja tal on jõudu vanemast lahti lasta.

4. TEAVITA  ÕPETAJAID OMA  LAPSE  ERIPÄRADEST  JA  HARJUMUSTEST!

Teadmised lapse unekommetest, toitumistavadest, iseloomujoontest ja lemmikmängudest aitavad õpetajal olla Sinu lapsele paremini toeks ja võita tema usaldust. Kui laps tajub, et lapsehoidja või õpetaja tõesti püüab teda aidata ja hoolib temast, hakkab ta täiskasvanut usaldama. Siis kaovad üldjuhul ka hommikused pisarad! 

5. ÄRA  KUNAGI  LAHKU  SALAJA,  SIIS  KUI  LAPS  SEDA  EI  MÄRKA!

Salaja lapse juurest lahkumine on vananenud meetod, mida kasutati oskamatusest. Salatsemine mõjub väga halvasti lapse isiksuse arengule ning usaldussuhtele lapsevanemaga. Laps õppib sellisest kogemusest seda, et ema ja isa võivad mistahes ajahetkel teda lihtsalt maha jätta. See kogemus hävitab lapse kindlustunde ja toob kaasa sügava kurbuse. Salaja lahkuv vanem päästab küll ennast lapse nutu nägemisest … aga kas see on põhieesmärk? Tark ja hooliv vanem valib koos õpetajaga selleks parima aja ning teatab lapsele, et ta läheb nüüd tööle, kooli, trenni, poodi vm ning tuleb õhtul lapsele järele. On parim, kui lapsevanem räägib tõtt selle kohta, kuhu ta tegelikult läheb. Kui tööle, siis tööle,  kui poodi, siis poodi! Kõige keerulisem on lapsel vanematest maha jääda juhul, kui ema ja isa lähevad koju tagasi, näiteks peredes, kus on beebi. 

Hea lapsevanem!

Kui Sul on tõsine soov vähendada oma lapse esimest suurt maailmavalu, siis palun tee kaalutletud otsus, saa tuttavaks õpetajatega ja räägi neile oma lapsest, ole ise optimistlik ja rõõmsameelne, jäta nutitelefon kotti ning ära lahku salaja.

Nii lihtne see ongi!

Koostanud: Merike Angerjärv, Uulu Lasteaia õppealajuhataja aastatel 2019–2024

Mida vajab laps peale lasteaiapäeva?

Kuidas saab lapsevanem aidata lasteaialast ja vähendada tema stressi?
 
  • Võimalusel saab vanem pakkuda lapsele nädala sees puhkepäevi, et ta puhkaks suurest kollektiivist või tasub kord nädalas minna lapsele varem järele ja olla temaga koos, kasvõi jalutada teistkaudu koju vms.
  • Pärast lasteaiapäeva algav huviring on enamasti sobilik alates 4.-5. eluaastast ja nädalas 1 huviring. Lapse arengule on parim, kui ta saab pärast väsitavat lasteaiapäeva olla koos perega.
  • Võta iga päev pärast lasteaeda vähemalt 15 minutit aega, et lapsega suhelda nii, et samal ajal ise millegi muuga ei tegele (sh autojuhtimine, toiduvalmistamine jne). Keskendu kuulamisele, vältides kas-küsimusi, millele saaks vastata vaid ühesõnaliselt ei või jaa. Parem palu lapsel kirjeldada, mis talle täna meeldis, kellega ja mis mängu ta mängis, millises olukorras kurvastas või rõõmustas jne.
  • Kui laps väljendab muret, siis väldi mure vähendamist (nt oh, pole hullu; sa oled lihtsalt väsinud; see nüüd küll mingi mure ei ole) vaid lase lapsel rääkida, püüa tema tunnetest aru saada ning neid tagasi peegelda: „Tundub, et sa tõesti väga igatsesid täna mind“ või „Sa pahandasid, et Pille sind lükkas, sest sa said haiget.“ Laps vajab eelkõige tunnet, et sa oled teda mõistnud.
  • Kui on vaja argiõhtul tegeleda kodutöödega, kaasa laps mänguliselt appi tegelema n-ö päris asjadega. Vastavalt oskustele saab ta toiduvalmistamisel näiteks asju segada, hakkida, ulatada ning samal ajal võite arutada, mis loomad veel porgandit söövad, millest tehakse jahu jne.
  • Lasteaialaps peaks õhtul uinuma kella 20-21.30 paiku. Õhtuseks lõõgastuseks ei sobi teleka vaatamine ega arvutimäng, kuna need stimuleerivad liigselt ja raskendavad uinumist. Mida lähemal on magamisaeg, seda aeglasemaks muutugu tegevused, hääled tasasemaks, valgus hämaramaks. See kõik soodustab rahunemist. Kui magamaminek võtab pikalt aega, alustage unerituaalidega (riietumine, pesemine, unejutt) kasvõi tund aega varem.

Kokkuvõttes võib öelda, et agressiivsust, virilat tuju ja keskendumisraskusi põhjustavad eelkõige väsimus, unevõlg ja liigne stimuleerimine. Lapsele on alati abiks, kui ta saab olla üheskoos ema ja isaga.

Allikas: Perekoolitusühing Sina ja Mina