1.LAPSEL ON KERGEM KOHANEDA, KUI KODUNE PÄEVAKAVA ON SARNANE LASTEAIAGA. Lapse päev on rõõmus, kui ta ärkab hommikuti samal ajal ja saab puhata lõunaune ajal. Meie lasteaias algab laste lõunane puhkeaeg kella 12.30 – 13.15 paiku.
2. OLE HOMMIKUL OPTIMISTLIK JA RÕÕMSAMEELNE!
Laps tajub vanemate emotsioone ning tema päeva algus sõltub suuresti Sinu mõtetest ja tundmustest. Kui hommikul last lasteaeda üle andes tunned ise pinget, ärevust või haletsust, siis laps kurvastab ning tõenäoliselt tema lasteaiapäev algab nukralt, isegi pisaratega. Kui usaldate õpetajat, pole põhjust olla murelik. Lapsel tuleb tore päev! Sisendage seda endale ja öelge selgelt välja lapsele, nii tunneb ta end turvaliselt ja laps ei pea võtma vastutust, et muretseda lapsevanema meeleolude pärast. Kui vanemal süda siiski rahu ei anna, on mõistlik õpetajaga kokku leppida, kuidas päeva jooksul ühendust pidada. Õhtuse tagasisidena selgub enamasti, et lapse hommikuse härda meeleolu asemele tuli peagi asjalik huvi mängude ja tegevuste vastu ning rõõmsameelne päev kulges toredasti.
3. KUI OLED LAST TOOMAS VÕI VIIMAS, SIIS PALUN PÜHENDU LAPSELE!
Laps vajab koos vanemaga olles jagamatut tähelepanu, see aeg on küllaltki lühike. Lasteaia riietusruumis ei sobi vanemal nutitelefoniga tegeleda! Kui laps tajub, et ta on Sulle tähtis ja Sa aitad teda, on ta enesekindel ja tal on jõudu vanemast lahti lasta.
4. TEAVITA ÕPETAJAID OMA LAPSE ERIPÄRAST JA HARJUMUSTEST!
Teadmised lapse unekommetest, toitumistavadest, iseloomujoontest ja lemmikmängudest aitavad õpetajal olla Sinu lapsele paremini toeks ja võita tema usaldust. Kui laps tajub, et lapsehoidja või õpetaja tõesti püüab teda aidata ja hoolib, hakkab ta täiskasvanut usaldama ja üldjuhul kaovad ka hommikused pisarad.
5. ÄRA KUNAGI LAHKU SALAJA!
Salaja lapse juurest lahkumine on vananenud meetod, mida kasutati oskamatusest. Salatsemine mõjub väga halvasti lapse isiksuse arengule ning usaldussuhtele lapsevanemaga. Lapsele jääb nii mulje, et ema ja isa võivad mistahes ajahetkel teda lihtsalt maha jätta. See kogemus hävitab lapse kindlustunde ja tekitab kurbust. Salaja lahkuv vanem päästab küll ennast lapse nutu nägemisest … aga kas see on põhieesmärk? Tark ja hooliv vanem valib koos õpetajaga selleks parima aja ning räägib lapsele tõtt, et ta läheb tööle, kooli, trenni, poodi vm ning tuleb õhtul lapsele järele. Kõige keerulisem on lapsel vanematest maha jääda juhul, kui ema ja isa lähevad koju tagasi, näiteks peredes, kus on beebi.
Hea lapsevanem!
Kui Sul on tõsine soov vähendada oma lapse esimest suurt maailmavalu, siis palun tee kaalutletud otsus, saa tuttavaks õpetajatega ja räägi neile oma lapsest, ole ise optimistlik ja rõõmsameelne, jäta nutitelefon kotti ning ära lahku salaja. Nii lihtne see ongi!
Koostanud: Merike Angerjärv, Uulu Lasteaia õppealajuhataja aastatel 2019–2024
ESIMENE mõte. Laps vajab ema/isa täit tähelepanu ja pühendumist mõneks ajaks, enamasti mitte tundideks. Vahel piisab vaid 5–10 minutist, mis on n-ö puhas aeg lapsele, ega ole jagatud Sinu toimetuste, muremõtete või nutisedamete ning lapse vahel.
Seda eirates võib teie mõlema õhtust kujuneda jonni ja pingete rada. Lapse emotsionaalsed vajadused Sinu läheduse järele on pika lasteaiapäeva jooksul kogunenud üsna suureks tühjaks palliks, mis tuleks Sinu poolt kiiresti täita kallistuste, musimopsude, kiituste ja kuulamisega.
Lastevanemate koolitustel olen seda mõtet salgeli võrrelnud lapsevanema olukorraga, kes ootab pikki nädalaid oma kaasat koju. Püüa endale ette kujutada, et Sinu armsam saabub koju peale 2 nädalat tööd piiri taga. Selle asemel, et kohe Sind ja lapsi kaisutada ning kuulata, asub kaasa kõigepealt oma musta pesu välja otsima ja pesema (ikka otseses mõttes), nutitelefonis tuulama või kõiki oma viimase 2 nädala muresid Sulle selga laduma. Pole just parim olukord? Kindlasti ei taha Sa samasugust tunnet oma lapsele.
TEINE mõte. Peale väsitavat ehkki enamasti vahvat lasteaiapäeva vajab laps turvalist, oma pesakest puhkamiseks, mängimiseks, lemmiktegevuseks, oma lapsemõtete üle mõtisklemiseks.
Selle puudumisel on lapsel keeruline oma väsimusega toime tulla. Kui kohe peale lasteaias veedetud energiamahukat päeva viiakse laps tegevusrohkesse võõrasse paika, on tal esialgu põnev. Paraku tuleb see energia millegi muu arvelt ja olukord võib põhjustada lapsel jonnihooge just siis, kui on vaja hakata koju minema. Sel juhul ei tohiks unustada, et Teie ise olete selle olukorra autor! Lapsevanemal peaks siin palju suurem kannatusekarikas käepärast olema. Kas on?
Lastevanemate koolitustel olen ikka rõhutanud, et lapse päev peaks algama rõõmuga ja lõppema rahuga. Väikelastega peredel on targem vältida näiteks külaliste saabumist tööpäevale eelneval õhtul, sest õigel ajal magamaminek ei pruugi õnnestuda. Kes siis ikka tahab magama mimma, kui lõbus suhtlemine ja askeldamine käib? Mäletan, kui poja lapsepõlves tulid meile külla minu endised klassikaaslased. 3-aastane poeg vaatas neid ja ütles: „Mhm … meie hakkasime just magama sättima!“
KOLMAS mõte. Peale lasteaiapäeva vajab laps enne und emotsionaalset ja füüsilist sooja kontakti Sinuga, armas ema/isa. Laps vajab kinnitust sellele, et temaga on kõik hästi, teda armastatakse, imetletakse ja tema üle ollakse uhke.
Seda eirates jätad kasutamata aja, mil laps on Sinu mõtetele ja emotsioonidele väga avatud tunduvalt rohkem, kui näitkes mäguhoos või kevadiste putukate tegevust uurides. Laps vajab sageli kinnitust sellele, et temaga on kõik hästi ja teda armastatakse. Minul isiklikult on väga kahju sellest, et aastaid tagasi ei olnud paljudesl inimestel kombeks armastuse otsesõnu väljendamine oma lastele. Õnneks ei ole kunagi liiga hilja seda tagasi teha!
Lastevanemate koolitustel olen rõhutanud positiivsuse sisendamist lapsele enne und. Enne und kuuldud mõtted jõuavad sageli paremini lapse alateadvusse ning pole võimatu, et just seetõttu aitavad tal edaspidi säilitada tasakaalu ja hoida end „rajal“ . Seetõttu on nüüd hea vestelda just möödunud päeva toredamatest seikadest, parimatest sõpradest, headest üllatustest. Kindlasti on see parim aega ka meenutamaks, mille eest ning kellele võiksime tänase päeva lõpus tänulikud olla. Selle harjumuse kujundamine lapses on olulisem, kui esmapilgul võime arvata.
Koostanud: Merike Angerjärv, koolitaja ja Uulu Lasteaia õppealajuhataja aastatel 2019 – 2024
Agressiivsust, virilat tuju ja keskendumisraskusi põhjustavad eelkõige väsimus, unevõlg ja liigne stimuleerimine. Lapsele on alati abiks, kui ta saab olla üheskoos ema ja isaga, pälvida kodu õrnust ja hoolt.
