Uulu Lasteaed astub kevadele vastu

Eesti Vabariigi sünnipäeva ja emakeelepäeva paiku on eesti keel ja rahvapärimused ikka pilgu all – meie mängisime pärimusmänge ja sõnamänge. Lemmikraamatute näitustel valisime rühmades välja põnevamad raamatud ja külastasime ka Uulu Raamatukogu – käsil on ju raamatuaasta.

Lasteteatri „Rõõmulill“ näidend „Mina küll ei viitsi“ pakkus rohkesti mõtteainet ja tõdesime, et laiskusepisikud elavad vist kuskil kaugemal, sest Uulu Lasteaia lapsed on õpihimulised. Tüdrukute nädalal oli ka võimalus samas hoones asuvas ilutoas uudistada, kuidas ilu luua. Lapsed saavad juba päris hästi hakkama robotitele käskluste andmisega, Põrnika-robotitega on tore õppida tähti ning Gobo-teoga värvusi ja orienteerumist tasapinnal.

Kevad läheb järjest enam hoogu – nii sooja ja päikselist vastlasõidupäeva, nagu seekord juhtus, polnud keegi ammu näinud. Suur tänu Arnoldi isale ja perele, et saime hobuvankriga sõita, poniga ratsutada ning lambaid ja kanu silitada. Metsarajad on meile tuttavad aasta ringi, aga vahel on huvitav ka talilinnukaamera abil lähedalt jälgida, mida teevad vares, varblane, sinitihane, rasvatihane, musträstas, rohevint ja rähn, ning oravgi on end seal näidanud.

Märtsikuus topsidesse tehtud seemnekülvid annavad aga põhjust loota, et mõne aja pärast saame jälgida taimede sirgumist aknalaudadel ja suvel on siis seda toredam omakasvatatud kurki krõmpsutada.